Hikkaduwa

Taaskord üks rannaribaga väikelinn. Juttude järgi üks surfarite lemmikuid. Meie sattusime sinna hooajavälisel ajal, seega megalaineid ei näinud (mulle see sobis ideaalselt). Saime tuk-tukiga rongijaamast esimese välja pakutud rannaäärse hotelli ette. Manager tuli kohe tube näitama. Nagu neil ikka kombeks, küsiti, kust me pärit oleme. Meie vastuse peale läks tõmmul kutil nägu naerule ja üritas meile ühe lause öelda, millest me kuidagi aru ei saanud. Siis näitas ta ühte mobiilinumbrit ja küsis: ''Estonia?'' Meie vastasime, et jah, kuna Eestile viitab +372. Tema seepeale, et ''I want icecrem''. Alles siis saime aru, et kutt oli öelnud ''ma tahan jäätist''. Niisiis tuligi välja, et tal olevat tüdruksõber Eestist, Viljandist. Olevat lootust kunagi naisega abielluda ja Eestisse elama tulla. Isiklikult arvan pigem seda, et naine tuleb Sri Lankale elama, mitte vastupidi. Enivei, tema majutuse asemel valisime endale väikse ja väga tagasihoidliku majutuse tema koha vastas, kohe üle tee. Igal hommikul, lõunal ja õhtul saime talle energiliselt käppa visata.

Linnakese peatänav on  kõige keskmeks (hotellid, poed, restoranid, randa viiv tee jne), olles samal ajal ka ülitiheda liiklusega maantee. Need ''road killers'' bussijuhid kihutasid sealtsamast, meie hotelli värava tagant läbi. Sellises puhkusemeeleolus hõljudes pidi end ettevaatlikusele sundima iga kord, kui näiteks peatänavat ületada vaja oli. Ka öösel. Ajalugu räägib, et tsunami poolt laastatud peredele kinkis riik õmblusmasinad, et nad end taas kuidagi elatama saaksid hakata. Tõepoolest, minu silm märkas õmblejaid igal korrusel, igasuguseid asju õmblemas. Enamasti on õmblejateks mehed, ja õmblused on kõverad (aga asjad odavad ka). Põhiliseks sihtgrupiks ikka turistid.

See on alles teine linn (esimene oli Mirissa), kus on turiste iga nurga peal. Toitude hinnad ja ka majutuste maksumused on muidugi selle võrra kallimad. Omast kogemusest julgen öelda, et mida rohkem oled Hikkaduwas nõus söögi eest välja käima, seda maitsvama toidu ka saad. Aus värk.  Maitsva avastusena märgin ära magustoidu nimega 'banana frittes'. Tegu oli frititud banaanipooltega, mida serveeriti jäätisega ja selle kõige peale sai valada nii palju mett, kui süda ihkas. Jammi!

Mida tähendab teie jaoks laguun? Minu jaoks igatahes kristallselge sinise veega veekogu, mis on ümbritsetud kitsa maaribaga ja asub rannikualal. Kui meile pakuti laguuni-trippi, siis seda ma ka ette kujutasin. Reaalsus oli pigem selline, et liuglesime katamaraaniga keset metsasid asuva järvetaolise veekogu peal. Selle koha pealt natuke pettusin. Aerutati siis meid ühe templi trepi ette. Sellel templil oli ainsaks sissepääsuks veekogu poolt kulgev trepp. Sinna ma mudugi ei pääsenud, kuna olin pikad püksid kaldale unustanud. Kuna kohalikel oli suur püha ja rahvast templis palju, siis ei hakanud ilma üritama ka. Nimelt oli neil päike seniidis ehk paistis otse lagipähe, tähistati täiskuupüha. Püha oli isegi nii tähtis, et paljud poed olid kinni. Turistidele ei müüdud ka õlut, välja arvata mõned kasumisuunitlusega kohad, kus paluti õlu laua alla peita ja salaja juua.

Aga Hikkaduwas on muidu tore. Üks kohalik soovitas Raunole õhtuks ühte rannahotelli baari minna, seal pidavat rohkem rahvast kohal olema. Mõeldud-tehtud. Muidugimõista ununes hotelli nimi sekundiga ja palusime end tuk-tuki vennal viia kõige populaarsema rannahotelli juurde. Ja ta ei viinud meid õige hotelli ette, seega leiutasime ise edasi ja leidsime lõpuks õige koha.

Selle teemaga jätkame varsti:)

M.