Bentota

Raadiost oli igal sammul kuulda järjekordset reklaami Bentota beach festivali kohta. Kuna olime ise üsna lähedal(Mirissas), siis tekkis mõte, et miks mitte!? Sama päeva hommikul pakkisime asjad kokku ja bussile. Sõit Bentotasse kestis 3h. Kohale jõudes kiirelt tuk-tuk ja hotelli otsima. Ei olnud väga lihtne miskit odavat saada kuna seal piirkonnas on pigem suured ja uhked luksushotellid. Lõpuks nagu ikka saime abi LP-lt ja leidsime kena kodumajutuse 1800 rupsi eest! No tuba oli üsna tagasihoidlik aga puhtad linad olemas ja pott samuti! Kohta pidas vanem tädike koos oma mehe ja emaga(vist). Käisime veel enne pidu söömas ja alkot sebimas.

R.

Osta oli võimalik kahte erinevat piletit: tavapilet ja VIP-pilet. Viimase eripäraks oli see, et oma jookidega saab sisse ja on eraldi madal lava laudadega, kus istuda saab. Nagu eesti vabaõhuüritustel on kombeks kõike müüa kaks korda kallimalt, siis arvsime sama ka Bentota üritusest. Otsustasime siis osta ühe tava- ja teise VIP-pileti hinnavahega 2000 ruupiat. Kuna ilm oli vahetult enne üritust üsna vihmaseks ja äikseliseks tõmmanud, siis alale sisenedes oli tunne, nagu oleksime tund aega varem kohale jõudnud. Mingi muusika mängis vaikselt kuskil kaugel, rahvast oli palju, aga need kõik olid staff ja muud asjapulgad. Kohalikke mõned üksikud, turiste peale meie mitte ühtegi. Ostsime siis ajaviiteks kohalikku näksi. Meie kurvastuseks friikaid ei pakutud, küll aga keeduube soolaga, kahtlase väärtusega bbq lihatükke, grillkana ja kohalikke populaarseid toite. Meil oli nii suur kartuli isu peal, et otsustasime keedukartulit tšilliga osta. Ise veel mõtlesime, et Eestis ei oleks küll nõus sellist asja raha eest sööma :D Ah jaa, mis puutub hindadesse, siis tuli välja, et müüdav alkohol ja söögid on SAMA HINNAGA NAGU POES! Oleks me seda teadnud! Jälle üks tüng. Vihm hakkas vaikselt taanduma, siis tiriti juba raskem tehnika välja ja muusika läks valjemaks. Vaikselt hakkas ka publikut kohale tilkuma. Mingil suvalisel hetkel avastasime, et rahvast on juba väga palju. Üks esinejatest oli Sean Summers, kui kellelegi midagi ütleb, ta tegi päris hea etteaste. Morena oli ka oma hittidega kohal ja neid oli veel palju. Vahepalana pakuti kohalikke trummareid, mille saatel ma ühe kohalikuga sellist džunglitantsu tegin, nagu pole varem tehtud! 

PS! Festivalile fotokat kaasa ei tirinud niiet pilte vaadake ürituse FB-st või kodukalt:  http://www.bentotabeachfest.com/

M.

Pärast Marii džunglitantsu oli peoala üsna paksult rahvast täis. Samas turistide osakaal oli kaduvväike. Selletõttu hakkasid kohalikud purjus jorsid meid aina rohkem tüütama. Kes tahtis niisama sõber olla ja kes tahtis pilti teha jne jne. Korralikult viskas koblaka ette ja läksime randa jalutama. Need jorrid ei saanud muidugi aru, et soovisime kahekesi olla ja jälitasid meid edasi. Mingil hetkel andsin neile mõista, et neil ei ole vaja meil sabas istuda ja saime hetkeks omaette olla. Lõpuks olime suht väsinud ja läksime koju ära. Päris kõike huvitavat ei hakka ka siin rääkima;)

Järgmine hommik algas alles pool 12, kui vaikselt silmi püüdsime avada. Tädikesel oli laud juba ettevalmistatud aga juu ta siis sai aru, et oleme pidused ja keeras ise diivanile magama. Äratasin naise üles ja ta hakkas kärmelt hommikusööki klopsima. Kui kõhud täis, siis tekkis dilemma, mida edasi teha või kuhu minna. Majarahvas soovitas minna Bentota jõele väikesele paadisõidule. Olime mõttega päri ning lasime tuk-tukil ennast paadisadamasse viia. See oli tegelikult mingi veespordi keskus, kus sai erinevaid banaanisõite ja lauatamisi proovida. Kauplesime 2500rutsise hinna veel 2000 peale ja sõit võis alata. Kuna me polnud sellel reisil veel džunglijõgedel käinud, siis ootused olid üsna kõrged. Ei pidanud pettuma. Nägime igasugu väänlevaid loomi ja muid kahtlasi elukaid. Ei oskagi rohkem seda seiklust sõnadesse panna. Vaadake parem pilte ja videoid. Pärast paadisõitu pakkisime asjad, läksime rongijaama ja võtsime suuna Hikkaduwale.

R.