Raadiost oli igal sammul kuulda järjekordset reklaami Bentota
beach festivali kohta. Kuna olime ise üsna lähedal(Mirissas), siis tekkis mõte,
et miks mitte!? Sama päeva hommikul pakkisime asjad kokku ja bussile. Sõit
Bentotasse kestis 3h. Kohale jõudes kiirelt tuk-tuk ja hotelli otsima. Ei olnud
väga lihtne miskit odavat saada kuna seal piirkonnas on pigem suured ja uhked
luksushotellid. Lõpuks nagu ikka saime abi LP-lt ja leidsime kena kodumajutuse
1800 rupsi eest! No tuba oli üsna tagasihoidlik aga puhtad linad olemas ja pott
samuti! Kohta pidas vanem tädike koos oma mehe ja emaga(vist). Käisime veel
enne pidu söömas ja alkot sebimas.
R.
Osta oli võimalik kahte erinevat piletit: tavapilet ja
VIP-pilet. Viimase eripäraks oli see, et oma jookidega saab sisse ja on eraldi
madal lava laudadega, kus istuda saab. Nagu eesti vabaõhuüritustel on kombeks
kõike müüa kaks korda kallimalt, siis arvsime sama ka Bentota üritusest. Otsustasime
siis osta ühe tava- ja teise VIP-pileti hinnavahega 2000 ruupiat. Kuna ilm oli
vahetult enne üritust üsna vihmaseks ja äikseliseks tõmmanud, siis alale
sisenedes oli tunne, nagu oleksime tund aega varem kohale jõudnud. Mingi muusika
mängis vaikselt kuskil kaugel, rahvast oli palju, aga need kõik olid staff ja
muud asjapulgad. Kohalikke mõned üksikud, turiste peale meie mitte ühtegi. Ostsime
siis ajaviiteks kohalikku näksi. Meie kurvastuseks friikaid ei pakutud, küll
aga keeduube soolaga, kahtlase väärtusega bbq lihatükke, grillkana ja kohalikke
populaarseid toite. Meil oli nii suur kartuli isu peal, et otsustasime
keedukartulit tšilliga osta. Ise veel mõtlesime, et Eestis ei oleks küll nõus
sellist asja raha eest sööma :D Ah jaa, mis puutub hindadesse, siis tuli välja,
et müüdav alkohol ja söögid on SAMA HINNAGA NAGU POES! Oleks me seda teadnud!
Jälle üks tüng. Vihm hakkas vaikselt taanduma, siis tiriti juba raskem tehnika
välja ja muusika läks valjemaks. Vaikselt hakkas ka publikut kohale tilkuma. Mingil
suvalisel hetkel avastasime, et rahvast on juba väga palju. Üks esinejatest oli
Sean Summers, kui kellelegi midagi ütleb, ta tegi päris hea etteaste. Morena
oli ka oma hittidega kohal ja neid oli veel palju. Vahepalana pakuti kohalikke
trummareid, mille saatel ma ühe kohalikuga sellist džunglitantsu tegin, nagu
pole varem tehtud!
PS! Festivalile fotokat kaasa ei tirinud niiet pilte vaadake ürituse FB-st või kodukalt: http://www.bentotabeachfest.com/
M.
Pärast Marii džunglitantsu oli peoala üsna paksult rahvast
täis. Samas turistide osakaal oli kaduvväike. Selletõttu hakkasid kohalikud
purjus jorsid meid aina rohkem tüütama. Kes tahtis niisama sõber olla ja kes
tahtis pilti teha jne jne. Korralikult viskas koblaka ette ja läksime randa
jalutama. Need jorrid ei saanud muidugi aru, et soovisime kahekesi olla ja jälitasid
meid edasi. Mingil hetkel andsin neile mõista, et neil ei ole vaja meil sabas
istuda ja saime hetkeks omaette olla. Lõpuks olime suht väsinud ja läksime koju
ära. Päris kõike huvitavat ei hakka ka siin rääkima;)
Järgmine hommik algas alles pool 12, kui vaikselt silmi
püüdsime avada. Tädikesel oli laud juba ettevalmistatud aga juu ta siis sai
aru, et oleme pidused ja keeras ise diivanile magama. Äratasin naise üles ja ta
hakkas kärmelt hommikusööki klopsima. Kui kõhud täis, siis tekkis dilemma, mida
edasi teha või kuhu minna. Majarahvas soovitas minna Bentota jõele väikesele
paadisõidule. Olime mõttega päri ning lasime tuk-tukil ennast paadisadamasse
viia. See oli tegelikult mingi veespordi keskus, kus sai erinevaid banaanisõite
ja lauatamisi proovida. Kauplesime 2500rutsise hinna veel 2000 peale ja sõit
võis alata. Kuna me polnud sellel reisil veel džunglijõgedel käinud, siis
ootused olid üsna kõrged. Ei pidanud pettuma. Nägime igasugu väänlevaid loomi
ja muid kahtlasi elukaid. Ei oskagi rohkem seda seiklust sõnadesse panna. Vaadake
parem pilte ja videoid. Pärast paadisõitu pakkisime asjad, läksime rongijaama
ja võtsime suuna Hikkaduwale.
R.