Kohe pärast eelmise postituse lõpetamist arvasime, et on õige aeg väljas väikesed õlled teha:) Võtsime ennem taxfreest ostetud märjukesed kaasa ning suundusime õue. Lootsime kiirelt leida päikesepaistelise koha, kus rahulikult istuda ning jooki libistada. No ei leidnud! Üsna pikalt sebisime siis ringi ning lõpuks istusime tuimalt parkimisautomaadi kõrvale maha, avasime õlled, võtsime kotist juustusnäkid välja ja asusime nosima. Õhus oli tunda umbes maikuust kevadist soojust. Loomulikult hakkas õlu ka kiirelt tööle:D Pärast viimase õlle tarbimist oli tunne nagu me oleks Münheni parkimisautomaadi asemel Tartus piro pargis meeldivalt jokkis:) Võtsime siis suuna tagasi terminali poole, et läpakal aku täis laadida. Enne terminali muidugi avastasime mäki ja hakkasime kiruma, et 26€ nuudlite asemel oleks saanud 6€ bigmäkiga mõnuleda. Otsustasime siis lohutuseks sealt jäätist osta. No loomulikult ei suutnud ma kiusatusele järele anda ja võtsin boonuseks ikkagi ühe bigmäki ka:D Kui mant söödud, liikusime tagasi terminali, et väravas läpakas siis täis laadida. Loomulikult pidime uuesti passikontrolli ja pagasikontrolli läbima. Kiirelt läpakas lindile, püksirihm maha, pass kasti jne. Kui protseduurid läbitud, liikusime ära väravasse. Ja siis hakkas pihta... Olin passi ja rahakoti kontrolli unustanud. Lippasin siis kiirelt tagasi: keegi ei tea asjas midagi ning passi leitud pole. Sama teema telefoniga. Helistades keegi vastu ei võta! Pinge kasvas.... Ühesõnaga sebisin ja otsisin nagu loll jne kuid ei leidnud. Sisimas juba mõtlesin, et bljäää, nii palju siis palmidest ja templites lollustega kuulsuse kogumisest. Lõpuks siiski mu kõnele vastati. Pass ning telefon olid kuhugi kassasse toimetatud. Nüüd hetkel istun siin väravas, higina nagu kalts ja muigan endamisi... Loodan, et selliseid lollusi enam reisi jooksul ei teki! Väga pikk ja igav postitus tuli nüüd kokku jah. Aitab siis hetkel.
Nägudeni!
R.
No comments:
Post a Comment