vahepealsest juhtunust...

Münhen vol. 3

Pärast Rauno passi ja telefoni kättesaamist tundus kõik jälle rahulik olevat. Lennujaamast viis buss lennuki juurde. See oli liigendbuss ja kõik lendajad pidid sellesse bussi ära mahtuma. Ütleme nii, et seal väga liigutada ei saanud. Kui buss oli lennuki kõrvale jõudnud, teatas bussijuht, et osa bagasist on alles teise lennuki peal, peame bussis ootama. Kõik uksed olid kinni ja päike soojendas bussi. Tundsin kuidas sees hakkas keerama, kuni momendini, mil toit maost suhu tagasi jõudis. Olin bussi tagumises osas ja ei osanud muud teha kui hakkasin läbi rahvamassi bussijuhi poole trügima. Ronisin üle lapsevankri ja mõtlesin, et kui ma nüüd oksendama peaksin, siis on kõik! Kuidagi jõudsin siis bussijuhini, kes sai üsna kähku aru, et ma pean bussist välja saama. Värske õhk mõjus hästi. Bussijuht pani mu trepiastmele istuma. Siis ilmus kuskilt välja piloot, kes tundis mu tervise vastu huvi. Õnneks ma ei ropsinud kedagi täis tol päeval. Ja millal ma veel saaksin piloodi endaga juttu rääkida? Mis muud kui jälle korda läinud päev!
M.

Lisaks veel niipalju, et need kohalikud elusad nisuõlled, mida vahepeal tarbisime tõmbasid meil mõlemal kõhud pahupidi, et pasandasime Pariisini üksteise võidu! Ilmselt Marii hädad sellest ka alguse said.
R.

Moepealinn Pariis...

Ja nii räpased tänavad ja kõige moetumad inimesed! Aru ma ei saa. Mis romantika? Kus kohas?
Arvan, et kohalikud ehk siis tõelised pariislased on seal isegi vähemuses. See-eest leidub seal kõiki teisi rahvuseid ja muid tegelasi.
Ja oi kuidas me saime metrooga vett ja vilet näha seal. Just siis kui arvasime, et oleme asjale pihta saanud, olime ikkagi eksinud. Näiteks on kolm metroorada. Aga milline kuhu poole viib? Graafiku järgi ka aru ei saanud. Ühel korral sõitsime õiget liini, aga meile teadmata asjaoludel jättis rong 5 peatust vahele. Jälle segadus! Korra asusime puha vales suunas sõitma.
Metrooga saime ka nii kaugele, et nüüd on linnuke jälle kirjas- Eiffeli torn nähtud ja tehtud. Sõitsime liftiga üles ka. Vahepeal võttis jahedaks küll. Aga nii suure raudkolaka kohta tundus ehitis üsna stabiilne ja ohutu.
Hostel oli meil väga lihtne. Isegi ületas mu ootused tegelikult, kui arvestada asjaoluga, et tegu on siiski Pariisiga ja saime üsna odavalt selle öömaja. Päeval tundus kõik tibens-tobens olevat. Aga öösel... siis alles hakkas kõik pihta! Geto hakkas keema! Värvilised lõugasid ja kaklesid, kiirabi sireenid undasid jne. Ma ei saanud absoluutselt magada! Kui kell 6 ärkasime, oli tänav ikka rahvast täis aga seekord oli seis rahulikum. Geto- ja löömatänav oli muutunud laadatänavaks! Korralik kirbukas käis. Meil polnud seal aega sebida ja läksime kiiresti metroojaama, et sealt edasi lennujaama saada. Jaamas nägime, et seesama RER rong millegipärast CDGsse ei lähe vaid keerab enne meie peatusi kõrvalharule. Sõitsime siis sellega sinna kõrvalharuni, et seal trammi vahetada. Kohapeal selgus, et meie marsruudil toimub just samal päeval remonttöö ning meid saadeti bussiga lennukasse. Hea seegi. Sealt edasi suundusime siis Jeddahisse.
M.


Ka mina nõustun asjaoluga, et Pariis on suur getopealinn! Romantiline? Ilus? Ei. Kõik raudteeääred olid äärmiselt sitased, meeletud prügihunnikud, absoluutselt kõik seinad täis soditud...ja oleks siis ilus graffity vms. Suvaline hülgemöla! Trammis oli iga seitsme värvilise kohta üks valge inimene. Arvasin, et ok Pariisis on omajagu neegreid ja asiaate aga kas see oli kokkusattumus või olime väga vales linnaosas! Torn mingeid erilisi emotsioone ei pakkunud. Hea oli, et sinna pimedas läksime. Valges poleks see nii ilus paistnud. Üleval normaalselt filmida ega pildistada ei saanud kuna klaasid ees ja üsna kriibitud ning mustad. No see selleks, linnuke on vähemalt kirjas:) Vaatasin, et tuli üsna sarnane kirjeldus Mariiga, tundub, et meil on üsna sarnane nägemus selles osas.
PS! Pariisi metroodes ja linnas üldse on üsna vähe vetsusid!!! On ÜSNA ebameeldiv avastada ennast olukorras, kus jooksed metroo peatuses, saksa nisuõllest ikka veel kõht lahti ning ühtki vetsu läheduses pole(ei hakka siinkohal detailidesse laskuma, mis edasi juhtus).
;)
R.