Nuwara Eliya ja Ella, mõlemad mägised linnad. Esimene linn pidavat olema nagu väike Inglismaa. Tõepoolest, majad ei meenutanud sugugi Sri Lankale omaseid ehitisi. Väikesed aiakesed, ilusad rohealad, läbi voolav jõgi paadikestega ja külmem õhk. Ka hotell oli meil peenema välimusega (detailideni lihvitud). Meie jaoks oli sutsuke liiga jahe isegi, kui tavaliselt magatakse linade vahel või peal, siis ööseks tõmbasime siin paksema teki ka peale.
Käisime kohaliku turul erinevaid puuvilju ostmas. Tõttöelda ei
tee me pomelo ja greibi välimusel vahet. Müüja käest küsides saad vastuseks
lihtsalt ’’yes’’, nii et me saime ikkagi greibi. Mis polnud sugugi kehva. Meie giid
vedas meid ka kohalike koduaeda, kus meie üllatuseks kasvatati samu juurikaid
nagu Eestis: porru, kapsas, lehtsalat, küüslauk, peet, kartul, tomat, valge
redis (njämma) ja mõnes aias luksuskaubana isegi maasikaid. Lankale omase
liivase pinna asemel oli mägedes mullapinnas. Sõime kohapeal üht-teist ja
tulime tulema.
Ellast sõitsime läbi, nägime ühte kena koske ja teeistandusi
ning palju teetöid! Ma ei viitsinud peatee kõrval parkivas autos ujukaid selga hakata ajama, seetõttu kose alla ujuma ei läinud. Samal ajal, kui meie kolm kutti vees sulistasid, tuli üks kohalik tüdruk minuga juttu tegema. Nägin varem nende naisperet kose all pesemas. Esimene küsimus nagu ikka: what's your country? Teine küsimus: your name? Kolmas: you have monnney? Kuna andsime ühele tüübile just ''kollektsioneerimise'' eesmärgil oma viimased euromündid, siis pold anda ja ei tahtnud ka. Siis ilmusid kuskilt välja tema kaks õde ja ema. Neid huvitas mu koduaadress (arvan, et tegelt tahtsid meiliaadressi). Küsisid, kas võivad minuga pilti teha. Kuna see tükki küljest ei võta, siis tegime paar naljapoosi. Tüdrukud avaldasid, et mu valge nahk on väga kaunis. Oma arust polnud ma nii valge midagi! :D
Rohkem ei oskagi midagi nende linnade kohta kirjutada. Rauno
jätkab nüüd oma muljetega.
M.
Mägedes sain omale nö. rõhuhaiguse...põskkoobas on siiani tatti täis, terve vasak peapool valutab, silmad väsinud jne jne. Tahtsin sealt kiirelt minema tõmmata!
Käisime mingi kose juures ka. Sain ennast seal veidi jahutada. Kuna pärast Adam's peaki oli enesetunne nagu 750kilosel kaaluvihil, siis ei jaksanud väga midagi ringi vaadata ega uurida. Enamasti magasime autos või hotellis. Koses sain omale pildi rohkem ette. Meie autojuhid hullasid nagu 2kuused koerakutsikad! Kuna kumbki ujuda ei oska, siis sulistasid niisama põlvini vees. Edasi liikusime rahvuspargi äärele ära.
PS! Selle postituse pühendame meie blogi andunud fännile Maarele!!!! Juhuuu....
PPS! Seda postitust kirjutades ei ole ma päris 100% kaine....(Marii pole kaa).
No comments:
Post a Comment